Kuidas me merehädas olime - 12. august

Kahepäevane matk Hiiumaa laidudele algusega Salinõmmest. Grupis 12 aerutajat ja matkajuhid Mariell Jüssi ja Rene Valner.

Ilmaprognoos laupäeval mõõdukas tuul 6-7 m/s läänest, pühapäeval tuul lõunast 10-12 m/s, õhtul puhanguti kuni 16 m/s, tuule vaibumist prognoositi esmaspäeva õhtuks.

Plaan oli sõita laupäeval Saarnaki tagant Hanikatsile, ööbida Kõrgelaiul, pühapäeva hommikul varakult veele, et jõuaks enne suuremat raju Salinõmme tagasi. Laupäeva õhtused prognoosid (Windy ja Ilmateenistuse mudelprognoos) muutusid leebemaks ja pühapäevane kõvem tuult hakkab puhuma alates kella kolmest pärastlõunal.

Hommik Kõrgelaiul oli päikseline ja vaikne, esimesed jänesed olid merel ca 9:45 kui Kõrgelaiult startisime. Rene teavitas Kõrgelaiult lahkudes merevalvet. Sõitsime taganttuulega Kõrgelaiu varjust Vareslaiu varju, Vareslaiu ja Varesrahu varjus nii kaugele kui sai ja endiselt allatuult Hanikatsile. Vareslaiult Hanikatsi varju sõites oli tuul suunaga lõunast ja tugevnenud ca 10 m/s, puhanguti ilmselt rohkem. Hanikatsilt Saarnakile ületust alustades kaalusime korra varianti poolpõiki taganttuulega Kaevatsile aerutada aga kuna tuul oli tugev ja lained Hanikatsi silma keskel üle meetri, siis otsustasime et gruppi on lihtsam koos hoida kui süsta poolpõiki vastutuult hoides üle Hanikatsi silma Saarnaki varju aerutame. Sõitsime prooviks paarsada meetrit välja lainete ja tuule kätte et näha kuidas grupp hakkama saab, pöörasime tagasi Hanikatsi varju, seletasime mis ja kuidas nüüd tegema hakkame ja kuidas süsta lihtsam on vastu tuult hoida.

Plaan oli ferryglidida Hanikatsi silmast üle. Rene sõidab ees, hoiab kiiremaid tagasi, Mariell tuleb viimasena ja hoiame grupi tihedalt koos. Umbes poole peal ei suutnud üks eespool aerutajatest nina enam poolpõiki tuules hoida, oli piki lainet ja hakkas grupist eemalduma. Rene läks aitas nina ülestuult keerata, korraks tundus et sellest oli abi, aga tagasi ette aerutades ja üle õla tagasi vaadates oli paat jälle piki lainet ja suund muust grupist ca 30 kraadi põhja poole. Rene võttis paadi pika vedamisotsa külge, et aidata kurssi hoida. Samal ajal läks ümber üks viimastest paatidest, ümbermineja lasi paadist lahti ja tuulega triivis paat ujujast allatuult eemale. Mariell püüdis paadi kinni ja pani ujuja paati, aga kuna see võttis aega, siis Rene koos slepis oleva aerutajaga otsustas ülejäänud grupi kokku koguda ja parves viimased ära oodata. Selle ca kümnekonna minuti jooksul olid neli esimest grupi liiget, kes sleppi võtmise ajal Renest mööda olid aerutanud Saarnaki varju ja veel ca 5 minuti pärast seisid rannas kivi otsas ja üritasid vastu päikest vaadates aru saada, mida me seal kohmitseme. Ülejäänud neli grupi liiget olid parves, kaks grupi liiget läksid parve juurde manööverdamisel ümber, üks neist kaotas aeru ja teda tuli kontaktotsaga ca sadakond meetrit parve juurde vedada, kaks grupi liiget kes ennast nende lainetega suht hästi tundsid, aerutasid meie ja parve vahel ja pakkusid ennast appi, käsutasime nad kah parve, mille käigus nad muidugi ümber läksid ja kogu see nelja inimese päästmine ja parve juurde sikutamine võttis kokku ca 20 minutit aega, kontaktotsaga laines ja tuules vedamine ja suurema purjepinnaga parve tagaajamine on tükk tegemist. Samal ajal triivisime tugevnenud ja suunda muutnud tuulega jõudsalt kuskile Sarve ja Kaevatsi poole.

Umbes sel ajal kui viimast kahte inimest (neid kes ennist abi pakkusid) paati aitasime ja parve juurde vedasime, helistasid parves olijad häirekeskuse hädaabinumbrile (kõne 112 kell 12), sest parves olijatel polnud aimugi, et esimesed neli grupiliiget on ammu Saarnakil ja kaks grupijuhti koos kahe päästetavaga kohe parve juurde saabumas. Selleks ajaks kui viimased kaks aerutajat olid kah parves oli parajasti juba mitmes kõne häirekeskusega, sest info kus me täpselt olime ja mitu meid kokku peaks olema oli üsna segane. Kuna tuul oli veelgi rohkem läände keeranud siis otsustasime parves Kaevatsile triivida ja Rene täpsustas me asukoha, inimeste arvu ja Saarnakile jõudnud nelja aerutaja asukoha häirekeskusega. Selleks ajaks olime parvega triivinud ca poolele maale Hanikatsi silma ja Kaevatsi vahel. Tuul puhus parve Kaevatsi lõunaotsa suunas, kuid tuulehoovus (pole täpset infot kui kiire see hoovus võis olla aga Paasrahu ümber voolas vesi korralikult) kandis parve Kaevatsist lõuna poolt mööda ja ca 1,5km enne Kaevatsit hakkasime kahekesi kaheksast paadist koosnevat parve põhja suunas vedama, et Kaevatsi lõunaotsas maale saada. Parv jõudis kell 13 napilt enne kohalikku merepääste kummipaadi saabumist Paasrahule. Tegime teed, sõime, suhtlesime merevalvekeskusega ja püüdsime Saarnakile jõudnutega kontakti saada. Kontakti 4 inimesega Saarnakil saime läbi merevalvekeskuse, sest Saarnakil olijate telefoni akud olid kas tühjad või telefonid autos.

Edasi sõitsime Kaevatsi varjust Sarve telkimisalale. Kaevatsi ja Sarve vahel oli tuul 5 m/s. Saarnakile jõudnuid eskortis päästepaat Salinõmme sadamasse, viimane aerutaja võeti kummipaadile 300 m enne Salinõmme sadamat. Saarnakilt saabujaid ootasid sadamas kiirabi, politsei, kohalikud ja turistid.

Keegi arstiabi ei vajanud, päästjad andsid peavarju sadama päästemajas.

Kuna esimene parvest häirekeskusele tehtud häirekeskuse kõne oli suht segane nii asukoha, aerutajate arvu kui olukorra kohta reageeris merepääste ilmselt kõigi alustega mis lähikonnast võtta olid, nii et merel olid korraga kolm kaatrit, kaks vabatahtlike ja politsei-piirivalve oma. Salinõmmes politsei ja kiirabi.

Grupijuhtimise seisukohast oli muidugi jama see, et lasime grupil kaheks laguneda ja erinevates kohtades maabusime, samas tundus mõistlik tegelda nendega kes merel ja jätta Saarnakil maabunud omakeskis ja mingi hetk polnud enam varianti et aeglasema osaga grupist vastu tuult Saarnaki poole pressida. Me ise poleks merevalvet või päästekeskust asjasse seganud, sest olgugi et tuul ja lained olid rohkem kui olime prognoosi jälgides oodanud, oli see üsna tavaline tormisema ilmaga matk kus paadid kipuvad ümber minema ja tuleb ohtralt päästmisi teha. Samas võib mõista häirekeskusse helistajate tundeid kui lained ulatuvad üle pea, tuul ulub ja pole aimugi kus osad grupi liikmed on.

- Kohapealne ilm erines prognoosist ja mõõdetud andmetest oluliselt. Kella 10-11 vahel langes õhurõhk 5 ühikut ning tuule tugevus oli kestvalt prognoositud iilide (mereilma prognoos 16m/s) tugevune. Sellele lisandusid tugevamad puhangud. Ca 15:00 kui üle Kaevatsi silma sõitsime oli tuult ca 7-8 m/s ja õhtuse praami peal oli juba päris vaikne.

- Grupijuhtide ratsioon oleks pidanud nendes oludes olema 1:4. Grupi oleks saanud koos hoida, kui oleks olnud veel üks grupijuht.

- Mereilmateade (ametlik ilmateade merele), mis tihti tundub liiga suure tolerantsiga ja pigem lubab rohkem kui tegelikult konkreetses kohas tuult teeb, oli seekord ainus mis paikapidas. Kõik ülejäänud - mudelprognoos, Windy jne. pakkusid poole vähem.

Kokkuvõttes oleks võinud jääda Hanikatsile, aga ilmateate järgi oleks tuul vaibunud 30 h tunni pärast ja tööinimesed poleks esmaspäeval tööle jõudnud. Hanikatsilt allatuult Kaevatsile aerutades oleks kindlasti olnud palju ümberminemisi ja grupi kooshoidmine oleks olnud kordades keerulisem.