Meresüsta ostmise ABC


Kajaki ehk meresüsta ostmisel on mõned olulised asjad, mida meeles pidada, et paat oleks ohutuks meresõiduks sobilik. Mõtle läbi, kas sinu olemasolev või tulevane alus oleks mugav ja kasutamiskõlbulik kõigis all olevates punktides ning vastaks vajalikele ohutusnõuetele.




Ujuvuse tagamine


Igal meresüstal peavad olema kuivkambrid ja tihedalt peale käivad luugikatted, et paat oleks ujuv. Ilma ujuvuseta paat ei sobi ühelegi veekogule, sest kuivkambrid takistavad paadi uppumist. Kuivkambrid peavad olema ees ja taga ehk vööris ja ahtris, eelistatult on meresüstadel ka päevaluuk, kuhu saab panna päeva jooksul vajaminevaid asju. Kuivkambrid on eraldatud kokpitist veekindlate vaheseinadega. Üldiselt on ümmargused luugiavad ja katted paremad vett pidama ja lihtsamini kasutatavad kui ovaalsed kuivkambri luugid, kuhu mahuvad küll suurema diameetriga asjad sisse, kuid neid on keerulisem peale panna nii, et need ei lekiks. Et paadil oleks koos asjade ja aerutajaga piisavalt ujuvust, peaks nii ette kui taha mahtuma matkaseljakoti täis varustust. Kuivkambrite õhupidavust saab lihtsalt silma järgi hinnata, sest temperatuuri kiirel muutumisel on näha, et kummist luugikatted tõmbuvad sisse või kummuvad üles.


Süsta tekk


Kajaki tekil on pikki paati tekinöörid terves ninaosas kuni kokpitini ja sabaosas kokpiti tagant kuni paadi lõpuni. See on justkui paadi reeling, mis on vajalik kinni hoidmiseks igas olukorras, karabiinide kinnitamiseks ja on kere küljes tugevate kinnitustega. Nende abil toimub pukseerimine, parve moodustamine teiste süstadega jmt.


Risti paadi tekiga peaks olema kokpiti ees ja taga kumminöörid, mille funktsioon on kaardi, varuaeru ja pilsipumba jmt kinni hoidmine. Kummid ei ole sobilikud tõstmiseks ja veepudeli, magamismati jmt hoidmiseks, sest väiksemad asjad kipuvad sealt lainega kaduma ja suuremad esmed nt rulli keeratud penomatt mõjutavad tuules paadi sõiduomadusi ja juhitavust, lisaks teevad ülearused suured asjad tekil enesepäästmised keerulisemaks.


Paadi sabaosa lõpus ja ninas peavad olema käepidemed. Need on eelkõige vajalikud päästmise ajal kinni hoidmiseks, käepidemete teine funktsioon on maa peal kandmiseks. Need peavad olema täiesti ninas ja sabas, et oleks süstast võimalik kinni võtta ja võiksid olla nööriga, mitte veniva kumminööri otsas. Kui need käepidemed on sinu paadil aasaga, , siis vaheta välja rippuvaks nagu on alloleval pildil. Aasa sisse võib sõrm kinni jääda laines rullides ja lood murdunud sõrmeluudest ei ole muinasjutust.




Kokpit ehk istumisosa


Ohutuse seisukohast on kõige olulisem, et istme ja selle taga asetseva vaheseina ning kopiti ääre vahele ei jääks ruumi, kuhu vesi saaks koguneda, sest kokpitist peab vesi saama kiiresti välja voolata kui paati tühjendada. Hea iste asub vaheseina vahetus läheduses ja vahesein on paigaldatud kergelt kaldu nii, et ninast tõstes saab kogu vesi kiiresti välja.


Lisaks, peab mõistagi olema süstal iste. Ja hea iste, mis ei tekita probleem on sinu istmikule sobiv, ükski iste ei tohiks olla reie alaosas tõusva profilliga, muidu on suur oht pikemal sõidul, et tekib rahvakeeli nö. istmikunärvi kokkusurumine, mis on äärmisel ebamugav ja tekitab pikaajalisi tervisekahjustusi. Kokpitis on ka vajalikud reguleeritavad jalatoed, mis võimaldavad efektiivset edasiaerutamist. Kopit võiks seest olla poldivaba, et ei oleks üleliigseid tervaid nurki või ääri.


Svert


Merele sobiv kajak on varustatud sverdiga, mis võimaldab paremini külgtuule kursil sõita. Svert käib vette paadi põhja alt ja sverdi "nupp" asub kokpiti lähedal. NB! Mitte segamini ajada tüüriga, mis on juhitav jalgadega kokpitist. Klassikalistel meresüstadel ei ole tüüri, sest suuremates lainetes on enamik tüüre ebaefektiivsed ja ei tööta.


Paadi sobivus aerutaja suurusele


Meie kõigi kehad on erineva suurusega ja tihti on inimestel näiteks L suurus riide kandjale antud looduse poolt kaasa ebaharilikult pikad jalad. Kõik see mõjutab, milline on sinule sobiv paat. Nii nagu ei ole hea käia jooksmas liiga väikeste või viis numbrit suuremate tossudega ei ole mõistlik osta vales suuruses paati. Mugavaks aerutamiseks on ülioluline, et paat vastaks inimese suurusele. Hea suurusega paat istub nagu mõnus kinnas kätte või parajad püksid jalga. Mõtle, et paat on su alakeha vee peal, sinu jõud võiks sellest üle käia, alati. Selleks peaksid sees istudes saama seda reitega tõstes kallutada vasakule ja paremale. Siinkohal on veidi erandlikud gröönipaadid, kuhu ongi keerulisem sisse istuda ja jalad ei asetse põlvedest laiali, n.ö konna asendis. Ühes süsta ostmise vanas blogipostituses on pikemalt paadi valimisest kirjutatud.


Lisaks veel, et kui juba valida saab, siis võtke paat mida ka näha on: punane, kollane, oranž. Ja vältige Eesti lipu värvides paate: must, sinine, valge, aga ka rohekad, pruunikad toonid on merel raskesti märgatavad.


Ja viimaseks, paadiga koos on vaja ka ohutusvesti, pritsmepõlle, aeru ja varuaeru. Ja sobivat riietust - kalipsot, kuivülikonda või muud veespordi riietust. Sealt edasi ka kompass, pilsipump ja vajadusel aerupadi.


Meie korraldatud matkadele ja koolitusele on oma varustusega osaledes soodustus 20% ja ootame, et paadid vastaksid nendele tehnilistele nõuetele. Sellega saame tagada, et kõigi teiste grupiliikmete ja matkajuhtide töö ohutuse tagamine on võimalik. Ja lõpuks soovitaks tulla enne varustuse ostu koolitusele või matkale, et saaks proovida erinevaid paate ja õppida kasutama kogu vajaminevat varustust enne suure asja ostu.




Featured Posts