Kuidas saada paremaks veematkajaks?

Eestis on uusi veematkakorraldajaid rohkem kui eales varem. Kaks aastat Covidi kevadet ja sellele järgnenud turismitoetused on teinud hea peenra, et saaks kasvada täiesti uus põlvkond proffessionaalseid veematkajuhte aerulaual, kanuus ja süstas. Kuna aga inimeste elude ja heaolu eest veekogul vastutamine vajab täpseid tehnilisi oskusi ja taktikalisi teadmisi, siis Eesti Kutsekoda on kinnitanud sarnaselt korstnapühkija, arhitekti või keraamiku tööle ka veematkajuhi kutsekvalifikatsiooni. Koostöös Matkaliiduga oleme olnud veematkajuhi koolituste läbiviijad ja hinnanud kolme kutseeksamit. Mis me oleme õppinud?




Tulenevalt hindamisprotsessi keerukusest on selgunud, et ei piisa 32 tunnisel koolitusel osalemisega saada heaks matkajuhiks. Süstamatka juht peaks iseennast mõnusalt tundma 0,5m lainetega rannalähedases (400m kaldast) vees, samuti keskmise vooluga kevadise jõe kiirema voolulises kohas, kus on kive ja kärestikke. Grupijuht peaks oskama päästa teisi ja ennast ning oskama õpetada baastasemel vajalikke edasiaerutamise ja manööverdamise tehnikaid. Matkajuht on ühtlasi siiski ka klienditeenindaja, kes peab olema empaatiline ning arvestama matkajate soovide ja vajadustega. Oluline on samuti, et matkajuht oskab kaarti ja ilma lugeda - ehk, et planeerimine ja navigatsioon on matkamise juures oluline. Udu või tiheda vihma korral on siiski ka vajalik, et kaart ja kompass kui abivahend oleks grupijuhil kasutusel. Ilmselge eeldus on, et grupijuht suudab teha otsuseid ja neid kommunikeerida ehk, et kõik on koos, keegi ei kao ära, "täpiks ette" ei aeruta või üksi maha ei jää. Päästmiste, ohuolukordade lahendamiseni me polegi veel jõudnud..






Meie oleme aastaid käinud peaaegu IGAL aastal nädalaid Inglismaal ja mujal maailmas õppimas. Ja kuidagi on selgeks saanud, et ka kedagi teist heaks matkajuhiks koolitada ei saa paari nädalaga. Sestap korraldame kajaki ja kanuukoolituste süsteemi ümber, lihtsamaks ja astmeliseks. Eestis on alates 2019. aastast võimalik omistada veematkamises kutseid. Et see teekond arusaadavam ja selgem oleks siis siin all on punkthaaval lahti kijrutatud üks näide teekonnast professionaalseks matkaaerutajaks, veematkajuhiks või veematkatreeneriks.


#1: Intro - kanuuga, süstaga või SUPi lauaga

Jah, esimene kokkupuude on oluline. Tänu Võhandu maratonile on paljude ainus kokkupuude veematkadega 100 kilomeetrit kevadisel jõel. Metsik kogemus, aga see on sama kui istuda elus esimest korda autorooli ja sõitma hakata. Mõistlik on siiski alustada süsteemsemalt, vähese juhendamise ja paari trikiga. Vaadata kõigepealt, kas sulle see üldse meeldib ja milline on sulle sobiv varustus.

#2: Spetsiifilisem kogemus nt merematka ABC või kanuumatka ABC


Minu esimene päris meresüsta matka kogemus on mul meeles, sest kõik arvasid, et ma olen ju palju sõitnud, aga samas ei teadnud ma mitme päeva varustuse paati pakkimise mõjust selle sõiduomadustele mitte midagi, ja siis kannatasin ja jäin teistest maha, sest vööriluuki olid sattunud väga valed asjad. Ja mul oli raske, raskem kui teistel, sest paadi raskuskese oli vales kohas ning see keeras tuule suunas peale igat paari aerutõmmet. Lihtne asi mille oleksin ise ka ju välja mõelnud, kuid kõiki asju ei õpi ise või siis tuleb see taipamine kalli hinnaga ja võtab aega. Näiteks raamatu või video järgi gröönipöörde selgeks saamine - on keeruline ja võib püsiva vigastuse tekitada.


#3: Päästmised ja ohuolukordade lahendamine

Kiired ja tõhusad päästmised on justkui matkajuhi A&O.Ja kaugelt mitte matkajuhi asi vaid kõigi aerutajate trump. Enda ja teiste inimeste elu võib sõltuda sellest, kas sa suudad ümberläinud inimese tagasi aidata, sest vesi on siinsetel laiuskraadidel külm valdava osa aastast. Samas on selle taga palju enamat kui konkreetne meetod kuidas paat tühjaks saada ja inimene tagasi panna. Matkajuhtide üks väga levinud kitsaskoht on päästeprotokollide kasutamine. Unustatakse ära ülejäänud grupiliikmed või enda ohutus. Mõnikord ei tulegi midagi teha kui lihtsalt õigesti juhendada. Kuidas tegeleda merehaiguse või alajahtumisega vee peal - enamikke ohtlikke olukordi on võimalik vältida.


#4: Gröönipöörded

Gröönipöörded on üks väheseid oskuseid, mis muudab süstasõitu totaalselt - veesse suhtumist, enesekindlust ja julgust proovida uusi asju keerulisemates oludes. Enamikel inimestel nõuab see aga veidi enam harjutamist või katsetamist. Tavaliselt üle 90 minuti keegi lihtsalt ei jaksa vee all võimelda ning üldjuhul on pöördeid lihtsam basseinis õppida. Samas on enamikel kes basseinis gröönipöörde käppa saanud, raskusi seda lainetes või ilma ujumisprillide ja ninaklambrita teha. Soovitame siiski alustada külmal hooajal basseinitreeningutega ja edasi oludesse sattuda.


Kui sul ei ole võimalik basseinis käia siis tegelikult on võimalik pöördeid õppida ka looduslikus veekogus, kuid kindlasti tasub olla väga hoolas. Ninasõõrmete ja silmade infektsioonirisk suviselt õitsvates veekogudes on reaalne risk.


#5: Voolav vesi

Kui sa ennast seisva vee peal tunned päris mugavalt siis dünaamilise keskkonna jaoks on vaja hoopis teisi tehnilisi oskuseid. Pikkade paatide puhul mõjutab erinev voolukiirus kanuu ja süsta käitumist väga palju ja tähtis roll on vee lugemisel ja mõistmisel. Päev või kaks voolaval veel mängimist, voolu sisse- välja keeramine ja üle voolu sõitmine on alus sellele, et kärestikes sõprade või klientidega hakkama saada.


Kui lihtsamate veski ja paisukohtadega ennast harjutada ja gröönipööre on selge, siis julgustan ka Sindi kärestikule mõistlike vooluhulkadega proovima tulla. Kui enamik Eesti jõelõike on klassifitseerimata või kuni klass 2, siis Sindi puhul on tegu pigem klass 3 või suurveega klass 4 kärestikuga, kus on suured vältimatud laine, järsud voolukiiruste paljude takistustega, skautimine kaldalt on tihti vajalik ja enesepäästmist ei ole ilma gröönipöördeta võimalik teha, pigem peab kaldalt olema valmis viskeliinidega ujujat välja aitama ja vigastuste oht on suur. Samas tähendab Sindis hakkama saamine, et Eestis saad siis igal pool hakkama.


Rohkem saad uurida jõgeda klassifitseerimise kohta paddling.com lehelt.







#6: Süstasurfi koolitus

Nagu voolava vee puhulgi on murduvates lainetes kajaki juhtimine ja haldamine kompleksne oskus. Vaja on nii taktikalisi, tehnilisi, psühholoogilisi kui ka teadmisi füsioloogiast. Kuidas püsti jääda ja kuidas laineid püüda, kuidas tuule ja lainega kiiresti allalainet keerata, kuidas ümber minna ja asju ning ennast tervena hoida. Võimalus proovida pöördeid ja enesepäästmist suuremates oludes. Kõik need on ülimalt vajalikud ja kasulikud oskused kõigile, kes merel aerutavad. Eriti matkajuhile või kohaliku kogukonna ürituste korraldajaile. Eestis on üks Läänemere parimate lainetega koht, mis annab tihti oma pikkade ja kaugelt rännanud lainetega suure mere lainete mõõdu välja.





#7: Veematkajuhiks saamine

Kui tunned ennast üksi ja koos sõpradega mugavalt vee peal, siis on õige aeg teha ära veematkajuhi kutseeksam. Koolitusel osalemine ei ole kohustluslik. 32 tunnine moodul on ainus kus räägitakse grupijuhtimisest, kuidas ohutult matka läbi viia, millised on grupijuhtimise ja ohuolukordade protokollid. 32 tunnist 16 tundi on praktiline grupijuhtimise kogemus merel ja jõel. Keskendume keerulisemate olukordade lahendamistele ja harjutame veel päästmisi, nii et need tuleks kiiresti ja vilunult ja lihtsasti igas olukorras.



#8: Veematka treener

Kui sa soovid oma oskuseid ja kogemusi algajatele edasi anda, siis selleks on EKR3 Veematka abitreeneri kutse koolitus ja eksam. See on Eesti Olümpiakomitee poolt reguleeritud ja Eesti Matkaliidu poolt korraldatud kutsekoolitus. Lisaks erialaspetsiifilisele treeningule tuleb läbida Spordi Üldainete kursus Tallinna Ülikoolis.


EKR 3 Veematka abitreener omab teadmisi ja oskusi algajate õppe-treeningsessioonide läbiviimiseks. Veematkaspordi abitreeneri pädevuses on läbi viia veematkamist tutvustavaid sessioone erinevates aerutamisvaldkondades (kanuu, süst) kaitstud ja väga kaitstud vetel. Abitreener töötab koos treeneriga.


Veematka nooremtreener ehk EKR4 on võimeline ohutult ja tõhusalt plaaneerima, läbi viima ja tagasisidet andma progresseeruvate treeningsessioonide kohta. Veematka nooremtreener on võimeline juhendama erinevaid aerutamisdisipliine. Kutse omistamisel on võimalik valida (kanuu, süst, kummipaat jt) spetsialiseerumise vahel.


EKR5 tase 5 on distsipliini spetsiifiline. On meresüsta matkatreener ja kanuumatkatreener. Veematka treener omab teadmisi ja oskusi sportimise organiseerimiseks ja arendamiseks ning õppe-treeningprotsessi läbiviimiseks erisugustes olukordades ja kõrgendatud saavutusnõuete nimel elukvaliteedi tõstmise eesmärgil või sportliku konkurentsi tingimustes. Veematka treener on suuteline töötama Pikaajalise Aerutaja Arengu faasides Treeni Treenimise pärast, Treeni Saavutuste pärast või Rekreatiivse Treeningu faasides. Veematka treener omab teadmisi ja oskusi töötamaks klubi või keskuse vastutava spetsialistina.



Oleme Renega otsustanud oma tegevuse fookuse seada matkajate ja matkakorraldajate koolitamisele, pikkade matkade korraldamisele. Ja maailma parimate aerutamisvarustuse brändide NDk, Reed Chillcheater, Whetman Equipment ja Celtic Paddles esindamisele.


Featured Posts